Kriitiline mõtlemine
Heast keeleoskus ja stiilitunnetus ning teksti struktureerimisoskus on üksnes raamiks, millesse filosoofiline essee paigutada. Ka teooriate ja mõistete heast tundmisest ei piisa õnnestumiseks - otsustava tähtsusega kategooriaks on mõtlemise kvaliteet. Oma mõtlemise arendamiseks tuleb osata reflekteerida ehk mõtlemise üle mõelda, mõtlemist elementideks analüüsida. Seda oskust arendab moodne distsipliin, mis on tuntud kriitilise mõtlemisena (Crtitcal Thinking) - vt. kirjandus lisalugemiseks, p. 6.
Kriitiline mõtlemine ei tähenda üksnes oskust kritiseerida, maha teha - kuigi ka tugeva kriitika tegemine kitsamas tähenduses kuulub selle alla. Kriitiline mõtlemine laias tähenduses seisneb oskuses panna tähele, millest mõttekäigud koosnevad ning õppida seeläbi paremini arutlema (st oma mõttekäike kriitiliselt analüüsima) või teiste arutlusvigu ära tundma. Siin on seos formaalloogikaga, kuid kriitilises mõtlemises edenemiseks pole vaja loogikat süvitsi õppida - nt neid arutlusvigu ja demagoogilisi võtted, mida kasutavad pidevalt poliitikud, õpid ära tundma väga vähese loogika-alase ettevalmistuse järel.
Hea kriitilise mõtlemise oskus on vajalik kõikjal, kus tuleb otsuseid langetada, mitte üksnes filosoofias. Väga kasulik oleks läbi töötada lühike kriitilist mõtlemist tutvustav materjal Paul, Elder 2008.
Pane tähele - arutleva mõtlemise universaalsed elemendid Pauli ja Elder'i (2008:4-5) järgi (nii esseed kirjutades kui suulises diskussioonis tasub alati mõelda, mis need antud juhul on)
EESMÄRK - määratle selgelt; kontrolli aeg-ajalt, kas oled ikka teel eesmärgi suunas.
KÜSIMUS, PROBLEEM - püstita selgelt, vajadusel jaga osadeks.
EELDUSED, OLETUSED - sõnasta ning hinda, kas need on õigustatud.
VAATEPUNKT - sõnasta ning vaatle võrdlevalt teistsuguseid vaatepunkte, nende tugevusi ja nõrkusi
ANDMED, TÕENDID - piirdu taotlustega, mis on toetatud andmete-tõendite poolt; tee kindlaks, kas
Su kasutatav informatsioon on selge, täpne ja teemakohane.
MÕISTED - määratle võtmemõisted ja selgita neid, kaalutle alternatiivsete määraltuste üle.
TULETUSKÄIGUD või INTERPRETATSIOONID - nende kaudu jõuad järeldusteni. Lähtu tõenditest,
jälgi, kas need on üksteisega kooskõlas. Meenuta oletusi, mis viisid tuletuskäiguni.
IMPLIKATSIOONID ja JÄRELDUSED - esita, mis tuleneb Su mõttekäigust, ära vaiki järeldusi maha.
Universaalsed intellektuaalsed standardid Pauli ja Elder'i (2008: 8-10) järgi (jälgi, kas täidad!)
SELGUS - saab seda, mis ütlen, teisiti väljendada, illustreerida, näiteid anda?
TÄPSUS, AVATUS - saame me öeldut kontrollida, veenduda, kuidas selleni jõuti?
RELEVANTSUS - kuidas öeldu on seotud põhiteemaga, kuidas see aitab meid edasi?
SÜGAVUS - mis teeb selle keerukaks probleemiks, mis raskused siin on?
AVARUS- on meil vaja vaadata seda teisest perspektiivist, vaatepunktist?
LOOGIKA- kas kõik, mis ma ütlen, klapib kokku ning järeldub tõenditest?
TÄHENDUSRIKKUS - on see kõige tähtsam probleem, keskne idee, millele keskenduda?
AUSUS - on mul ses küsimuses omahuvi, kas olen teiste vaatepunkte sümpaatiaga käsitlenud?