Kuidas kirjutada pikemat kodust esseed?
Pikema koduse essee puhul on sisuliselt tegemist lühiuurimusega ning selle koostamisel võid lähtuda teadusartikli koostamise nõuetest ja praktikatest (vt. ka Hirsjärvi 2005).
Eeltööde käigus pead lugema kirjandust (lühiesseede puhul esitab õppejõud nõuetes allikate miinimum-määra) - vajadusel seda ka ise otsima (www.utlib.ee, library.nu, http://scholar.google.com).
Kui Sul on juba teemast aimu, tuleb püstitada uurimisprobleem. Mõnikord on uurimisprobleem ja kohustuslik kirjandus juba õppejõu poolt ette antud (nt. EMÜ kursusel Eetika kaugõppele), siis on selle võrra lihtsam. Uurimisprobleemi silmas pidades sõnasta essee teema. Teema ei tohi olla liiga üldine, nt. ei ole hea teema "Determinsmi probleem". Hea kui juba teemas sisaldub Sinu tees, nt. "Determinismi kaitseks" või "Determinismi kummutamine".
Uurimisprobleemi ümber hakkad kujundama essee põhistruktuur (vt Silvi Salupere head juhendit).
Oluline on silmas pidada mahunõudeid - sageli püstitab tudeng liiga mahuka uurimisprobleemi, mida pole essee mahu piires võimalik lahendada. Teine oluline aspekt on ajakava - sageli jäetakse
kirjutamine viimasele minutile ja töö ei valmi või kvaliteet kannatab oluliselt.
Pikema, ca 10-leheküljelise esse ülesehituse jaoks võib soovitada juba põhjalikumat struktuuri. Vt ka raamatu "Filosoofiakunst" sissejuhatuses toodud soovitusi.
Lewis Vaughn (2006) esitab koduse essee koostamiseks samm-sammult 7 soovitust:
- Vali teema ja kitsenda see oma uurimisprobleemiks
- Uuri probleemi
- Kirjuta teeskava
- Kujunda kogu essee kontuur
- Kirjuta esimene mustand
- Uuri ja vaata kriitiliselt läbi esimene mustand
- Kirjuta lõplik versioon
NB! ära unusta kasutatud allikatele viidata.