Materjali tundmine
Mistahes teadustöö puhul on asjakohase materjali tundmise vajalikkus üldtunnustatud. Tuleb rõhutada, et filosoofia ei ole siin erand ega pelgalt "loomuliku intelligentsi" asi. Õppejõud püstitab filosoofiakursuse käigus kirjutatava essee teema eeldades, et tudeng orienteerub kursusel õpitud teemakohases materjalis ning lähtub sellest. Materjali tundmata võib küll kirjutada originaalselt, kuid kindlasti ilmneb "jalgratta leiutamise" efekt, puudu jääb sügavusest ja avarusest. Eriti oluline on materjali tundmine kohapeal kirjutatava eksamiessee puhul, mil pole võimalik võtta materjaliga tutvumiseks lisaaega.
Teooriate tundmine võimaldab esiteks valida probleemi analüüsimiseks selgeid ja hästi põhjendatud eeldusi (nt mõne konkreetse moraaliprobleemi üle arutlemisel) - see hoiab ära arutluse hajumise ja võimalikud vasturääkivused. Teiseks võimaldab alternatiivsete filosoofiateooriate tundmine tuua arutlusse sisse alternatiivseid piisavalt hästi põhjendatud vaatepunkte, mida essees kaaluda. Teooriate poolik, moonutatud või suisa ebaadekvaatne kasutamine jätab kindlasti esseele negatiivse jälje. Teooriates orienteerumine annab essee autorile vajaliku "algkiirenduse" positsiooni valimiseks ning keskse probleemini jõudmiseks - harvad pole juhtumid, kus nõrga teoreetilise ettevalmistumise tõttu piirdubki essee nö teoreetilise ettevalmistustööga.
Mõistete tundmine pole nii otsustava tähtusega, iseenesest on võimalik filosoofilist esseed ka tavakeele sõnavara abil väljendada. Kuid kindlasti kasutati ettevalmistuseks üles antud materjalis (loengukonspektid, alliktekstid jne) filosoofiamõisteid, mistõttu nende tähendusi tuli materjali mõistmiseks niikuinii tundma õppima. Filosoofiamõistete kasutamine lisab esseele eruditsiooni.