Akadeemiline kirjaoskus
Akadeemilist kirjaoskust läheb Sul vaja pidevalt esialgu õppetöös (sh bakalaureusetööd kirjutades), hiljem teadustöös. Viimasel ajal on maailmas ning mõnevõrra ka Eestis antud välja mitmeid akadeemilise kirjutamise õppematerjale (vt Kirjandus 4-5) ning ülikoolides peetakse isegi vastavaid kursuseid.
Kuigi filosoofilist lühiesseed võib kirjutada ka ebaakadeemilises stiilis, on Sul kasulikum võtta aluseks just akadeemiline stiil, mida läheb ülikoolis õppides kõige rohkem vaja. Tänapäeval on ka filosoofiaajakirjad organiseeritud teadusliku stiili järgi.
Esimene akadeemilise kirjaoskuse eeldus on kirjutamise ABC valdamine - oskus mõtteid selgelt väljendada, moodustada sisukaid lauseid, lõike ning lõikudevahelisi üleminekuid. Võib leida õpikuid, kus hakatakse akadeemilist kirjutamist õpetama juba lõigu moodustamise tasandilt alates (vt Savage. A; Shafiei, M. 2007; Zemach, D; Rumisek, L. 2005 lisakirjandusest).
Kadi Ilves toob oma akadeemilise kirjutamise õppevahendis mitmetele allikatele toetudes
esile järgmised akadeemilise stiili tunnused: objektiivsus, formaalsus, selge ja tabav, kuid samas ettevaatlik ja ebavõrdsest kohtlemisest hoiduv keelekasutus, komplekssus, näitlikustamine, kergesti loetavus ja mõistetavus, terviklikkus ja sidusus, vastutustundlikkus, argumenteeritus, loogilisus (loe lähemalt Ilves, K. Akadeemilise kirjutamise alused, lk. 5-7, lisaks veel essee vormi kohta lk. 10-11).
Kuigi filosoofilise teksti puhul on mõningad rõhuasetused teised (nt on vähem näitlikustamist ning ei pruugita alati jääda poliitiliselt korrektseks), kehtivad need stiilireeglid üldjoontes ka filosoofias.
Lewis Vaughn (2006) on filosoofilise kirjutamise õpikus toonud välja järgmised stiili- ja sisunõuded, mis kattuvad paljuski Ilvese esitatule (seletused sulgudes LL):
- Kirjuta oma auditooriumile (eksamitöö puhul on Sinu auditooriumiks kutseline filosoof, pole vaja süvenemist karta).
- Väldi liigset pretensioonikust (filosoofias loevad argumendid, sestap mõtle, mida oma arutluses väita-tõestada saad).
- Ära raja kandvaid argumente autoriteedile (see nõue on filosoofias palju teravam kui loodusteadustes, sest filosoofias vaieldakse kogu aeg kõigi autoriteetidega).
- Ära esita üleliia eeldusi ega järeldusi
- Esita oma oponentide seisukohti ausalt (hea stiil on oponentide seisukohti siiski esitada, kuna kindlasti leidub Sinu pooldatud teooriale vastaseid).
- Kirjuta selgelt
- Väldi emotsionaalsust (filosoofia on mõtlemistöö, tunded võivad mõtte segi lüüa, oht kalduda demagoogiasse).
- Esita oma eeldused (vt lähemalt siit).
- Kirjuta esimeses isikus (see on filosoofiale omane stiil, kuna umbisikuline keelekasutus võiks jätta mulje üldkehtivusest - filosoofias alles püüeldakse lahenduste poole).
Nagu akadeemilises kirjakultuuris üldiselt, nii on ka filosoofiaessee puhul kohustuslik viidata essees kasutatud allikatele (samuti tuleks viidata kasutatud teooriatele, isegi kui neid oma essees vabalt refereeritakse).