Väldi argumenteerimisvigu
Rangelt võttes on argumenteerimisvigadeks järeldusvead, kuid siin räägime Vaughn 2006 põhjal laiemalt arutlusvigadest. Ürita alati (teadustöödes, tööalastes ja eravaidlustes) vältida järgnevaid argumenteerimisviise, sest need on retoorilised figuurid ning nad on filosoofiliselt nõrgad.
Poksikott – kritiseeritava seisukoha karikeerimine, millegi juurde mõtlemine või moonutav esitus eesmärgiga seisukohta nõrgestada (see on väga levinud võte ka filosoofias, proovi alati esitada kritiseeritavaid seisukohti võimalikult ausalt ja tugevana)
Rünnak isiku vastu – nt. kuna Rousseau andis oma lapsed lastekodusse, ei saa me tema kasvatusteooriat tõsiselt võtta (argument ad hominem ei päde ideede kaalumise puhul)
Apelleerimine populaarsusele – miski on ilmne, kuna kõik arvavad nii
Apelleerimine tõestuse puudumisele – nt. kuna astronoomia pole suutnud tõestada maailma loomist, siis on Jumal olemas
Väärdilemma – esitab ebaveenvalt olukorra, kus on vaid 2 alternatiivi: jäädes töötuks peame kas nälgima või minema kuritegelikule teele; kui te mind ei vali, siis meie riik satub raskustesse jne.
Tsirkulaarsus argumenteerimisel – nt. inimõiguste kontseptsioon on jõudnud enamikku seadustesse. Inimõigused sisalduvad ka EV Põhiseaduses. Järelikult inimõigused kehtivad ja on universaalsed.
Kiirustav üldistus – nt. nii Spinoza, Kant kui ka Schopenhauer olid poissmehed. Järelikult on filosoofid poissmehed.
Libe nõlv – alusetu väide, nagu tooks mingi sündmus kindlasti kaasa mõne teise sündmuse, nt. kuna homoabielud vähendavad hariliku abielu väärtust, suureneks nende lubamise korral kindlasti abielulahutused hüppeliselt.
Kompositsiooniviga – üksikosade põhjal tehakse järeldus terviku suhtes. Nt. selle auto liisingu kuumaks on madal, järelikult on see auto odav.
Jagamisviga - vastupidine eelmisele. See maja on tugev, järelikult on iga tema osa tugev.