Tutvusta oma eeldusi
Nagu eelnevalt lugesid, seisneb kogu argumenteerimine eelduste ja järelduste seostamises. Eelduste tutvustamise all pean silmas, et Sa mainiksid lühidalt ka neid eeldusi, mis on arutluse oluliseks taustaks, kuid arutluses kaalumist ei leia.
Argimõistuslikud arutelud on täis varjatud eeldusi, filosoofiliselt hea oleks oma eeldusi esitada. Nt. kui arutletakse majandusteaduslikus artiklis küsimust, kuidas rahvusvaheline olukord võib Eesti majanduskasvu pidurdada, on arutluse varjatud eelduseks tees "Majanduskasv on hea/vajalik".
Eelduste tutvustamine on peen kunst. Vaja oleks tutvustada piisaval määral asjakohaseid eeldusi. Mis on piisav ja asjakohane, see sõltub paljuski teemast. Nt. kui arutled küsimust, kas Descartes'i kurja deemoni argument tajutava maailma vastu (vt. Meditatsioonid esimesest filosoofiast (2. meditatsioon) on tõsiseltvõetav, siis ei tohi mingil juhul tajutava maailma olemasolu eeldada. Kui aga arutled abordiprobleemi lubatavuse üle, oleks tajutavas maailmas kahtlemine kohatu ning isegi tajutava maailma olemasolu eeldust pole vaja eraldi välja tuua.
Asjakohased on üldteoreetilised eeldused. Nt. kui arutled abordi moraalse staatuse üle, on asjakohane tutvustada, millisest eetikateooriast Sa üldiselt moraaliprobleeme lahates lähtud (nt. kantiaanlus, utilitarism, vooruste eetika) kuigi Sa ei hakka antud essees põhjendama, et Sinu pooldatud teooria on parem kui teised.
Kui kirjutad kriitilist võrdlust (nt. 2 tõeteooria võrdlust), siis proovi fikseerida ja esitada see eeldus, kus vaidluspooled on ühel meelel (nagu teeb oma teksti algul James, vt. Pragmatismi tõekontseptsioon)